millel on oma perspektiiv. 22) Sören Brier – taani bioloog ja semiootik. Huvivaldkonnaks on biosemiootika ja kübersemiootika. Ta on loonud kübersemiootilise raamistiku mõistmaks looma ja inimese evolutsiooni, kommunikatsiooni ja kognitiivsust. Teda on kaua peetud üheks biosemiootikute kõige interdistiplinaarseks mõtlejaks. Loob intrasemiootilise raamistiku. 23) Günther Witzany – üksik märk ei ole märk. Märk on märk ainult siis kui ta on osa märkide kontekstist. Filosoof, kes on jätkanud arengut tänapäevases analüütilises filosoofias, mis on arenenud problemaatiliste loogiliste positivismi ja eliminatiivse materialismi ruumidesse ja on sisse toonud sissevaateid analüütilisest filosoofiast peale pragmaatilist pööret, et luua kolmetasandiline biosemiootika, reguleeritud
hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud, erinevad metakeeled segunevad, lõplik tõde ei olegi võimalik, aga võimalik luua lahendusi, mis mingite teatud uurimisküsimuste jaoks toimivad Ajalooliselt zoosemiootika seotud ka loomade omavahelise kommunikatsiooni uurimisega. Saksa bioloog, kommunikatsiooniteoreetik G. Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni kirjeldamisel. Ka G. Witzany biokommunikatsiooni terminiga tegelenud (ei kasuta märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni
annaabi.ee 
