Kuld
Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures.
kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena
kivides, kulla veenides või jõesettes.
Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga.
Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas,
kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna
planeedi nooruses.
kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud
meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi
Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis
moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti
kraatri.
Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees.
Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid
elemente.
Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid
kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade
lahustes ta siiski lahustub.
Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami.
Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida
lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes
lahustumatu.
annaabi.ee 
