Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine"
fosterda6 midagi peale segaduse ning mis lõpptulemusena ei osuta üldse omadustele ega tunnustele.
3. TAGASIVÕIDETUD TRADITSIOONILINE PARADOKS
Mitte alati pole kvaalid filosoofide hulgas au sees olnud. Ehkki paljud on arvanud koos Descartes'i ja
Locke'iga, et on mõtet rääkida vaimu privaatsetest sõnulseletamatutest omadustest, on teised väitnud,
et see on lausa mõttetus ükskõik kui loomulikult ta ka üle huulte libiseb. Tasub meenutada, kuidas
kvaalid pärast wittgensteinlikku ja verifikatsionistlikku rünnakut neile kui pseudohüpoteesidele eelda-
tavasti rehabiliteeriti omadustena, mida tuleks võtta tõsiselt. Intuitsioonipumba # 3: pööratud spektri
algne versioon (Locke 1690: II, xxxii, 15) on mõtisklus kahest inimesest: kuidas ma tean, et sina ja
mina näeme sedasama subjektiivset värvi, kui me midagi vaatleme? Kuna me mõlemad õppisime vär-
vide nimetusi avalike värviliste objektide näitamise teel, ühtib meie verbaalne käitumine isegi siis, kui
annaabi.ee 
