Mõtlemine
Keelel on tempo,
intonatsioon, emotsionaalne värving jmt.
Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele
mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget
mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus
sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse.
L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba
tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise.
Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108).
3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees
Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse
hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi
annaabi.ee 
