Õiguse üldteooria
Põhjus ei seisne mitte keeleõppe piiratuses, vaid selles, et õiguskeel omandatakse
õigusallikate tekstide endi kaudu ja toel.
K. Larenz ja õiguskeel:
Mandri-Euroopas tegeleb jurisprudents e. õigusdogmaatika objektiivse õiguse “mõttega”.
Jurisprudentsi meetodiõpetus on normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on
teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast
õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta.
Wittgenifeini (tähendus)teooria:
Õigusakti keel peab olema korrektne, vastama reeglitele. Keele kasutamisreegli olemust saab
taandada W. tähendusteooriale, mis üldistatult väidab, et sõna tähendus on tema tarvitamine
keeles. Seejuures on keel teatud viigil käsutatavate tähemärkide kogum. Keelest aru
saamiseks tuleb teada, mis rolli või millist osa sõna keeles üldse mängib. Siit konstrueerub
“Keelemängu” mõiste. Õiguskeelest arusaamiseks tuleb osaleda keelemängus. Keelemäng
annaabi.ee 
