Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt
Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi
kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud.
5. Lõunaeesti kirjakeel 16.saj (Boieruse, Völckeri tekst, ametitunnistus Awerbachile)
Lõ-Eestis säilinud 16.saj trükiteoseid pole. 1715 Uue Testamendi eessõnas on märge selle kohta, et Tartu Jaani koguduse
õpetajal Wittel ilmus 1554 trükitult katekismus. On üksikuid käsikirjalisi tekste peamiselt 16.saj lõpust.
1580-90. aastate Boieruse katoliiklik tekst. Eesti k teksti 41 rida. See on ilmselt poola k tõlgitud palve. Teksti eesti keelt on
hinnatud oskamatu tõlkija kirjapanduks. See vaimulik manitsus on kirjutatud põhja- ja lõunaeesti segakeeles, st tekst on
üldeestiline, mõne selge lõunaeestilise joonega.
annaabi.ee 
