Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat (Wiracocha, Viracocha; uira - maa, maapind, maailm; cocha - tegija, looja; pärit aimaraa keelest), kes on põhjamäestiku Recuay analoog (Recuay kultuur). Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi, kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad. Hilisemal perioodil on täheldatud inakade suundumist monoteismi poole. Kõige rohkem mõjutas inkasid Chimu riigi alistamine. Mõnes mõttes sarnaneb see
villa, liha piima. Sõnniku segamine saviga andis ehitusmaterjali. (Sõnnikut kas küttena.) Metallidest tuntud kuld, vask, hõbe. Inkad olid suutelised ehitama hiiglasuuri rajatisi, lihtrahvas elas õlgedest onnis, olid ka kividest kindlused. Inkade müürid ehitatud tugevalt, elavad ka maavärinad üle! Inkade arhitektid lõid ilma sideaineta templeid ja kindlusi, tohutul hulgal tööjõudu. Religioon Inkade kõrgeim jumalus oli taevane olend Huiracocha (taevajumal)/Wiracocha , Pacha+camak (maailma looja), oli muistse Peruu jumal, kultus kestnud juba ligi 3000 aastat. Inti inkade peajumal, tähendab ketsua keeles päike Illapa äikesejumal, asemik maapeal oli Intip Churi (päikese poeg), abikaasa oli kuujumalanna, olulised olid vikerkaarejumal ja suur hulk mitmesuguseid viljakuskultuslikke jumalusi. Kõiki jumalusi nimetati ,,huaca" pühade puude, koobaste kohta öeldi ka nii.
annaabi.ee 
