Inglise kodusõda 17. saj.
väed pidid seejärel taanduma. 1643. aastal õnnestus rojalistidel vallutada Oxford, millest sai
kuninga uus residents, sinna kogunesid ka teda toetavad parlamendisaadikud (nn Oxfordi
parlament). Kuid Londonit ei õnnestunud kuninga vägedel siiski vallutada. Sõja esimestel aastatel
tõusis väejuhina esile Charles I sakslasest õepoeg, Rupprecht von der Pfalz (Prince Rupert of
Rhine).
Kuid 1643. aastal said rojalistid kaks olulist kaotust Newbury ja Winceby lahingus ning
parlamendil õnnestus sõlmida liit sotlastega, kellele lubati presbüterliku kiriku vabaduste
austamist. Seetõttu tekkis kuningale oht, et tema vägesid rünnatakse selja tagant, põhjast.
Sõja käik 16441646
1644. aasta 22. juulil said rojalistid parlamendi ja sotlaste ühisväelt Marston Moori lahingus lüüa,
see tõi kodusõja käiku pöörde. Lahingus tõusis esile Oliver Cromwelli juhitud "Raudkülgede"
ratsaväeüksus (Ironsides)