Eesti XX sajandi algul
Revalise tõttu saabus Eestise kaupu, mida polnud vaja (Kauplesid ameeriklastega, kes
müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta
olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime.
Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted.
1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku
Wildemari nahavabriku. Tallinna suured laevatehased tühjendati resurssidest ja
kütustest. Kaubandusministeerium jagas ettevõtetele riiklike tellimusi, andi vajalikku
kütust, toorainet, raha ja tööjõudu suunati. 1916. aastal oli 5000 tehasetöölist,
Vabadussõja ajal oli neid 9600. Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud
või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti
suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks