Eesti II maailmasõjas
28. augustil 1942 teatas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud
luba moodustada Relva-SSi alluvuses Eesti Leegion. Mehi värvati sinna algul ida- ja politseipataljonidest.
Leegion pidi olema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist.
Esimese pataljonina formeeriti Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva". See viidi 5. SS-
Soomusdiviis "Wikingi" koosseisu. Pataljon võitles Izjumi lahingus ning hiljem Tserkassõ kotis.
Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle
sundmobilisatsioonidele.Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude
okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi.
Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisele kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku
annaabi.ee 
