Õiguskantsler
Rootsi täitevvõim kannatas
riigipea pika äraoleku all. Et kord majja lüüa, otsustas Karl XII luua organi, kes kujutaks endast ühtaegu nii halduse pead kui ka kuninga
esindajat. Sel organil ei tohtinud olla poliitilist võimu, kuid ta pidi valvama selle üle, et seadusi ja määrusi järgitaks ning ametnikud
täidaksid oma ametikohustusi. Rikkumise korral oli tema pädevuses algatada midagi distsiplinaarmenetluse sarnast. Vt B. Wieslander. The
Parlamentary Ombudsman in Sweden. The Bank of Sweden Tercentenary Foundation & Gidlunds Bokförlag, 1994, lk 13.
11
P. Järvelaid (viide 3), lk 19; vrd ka M. Sarapuu. Ombudsmani arengust kaasaegseks institutsiooniks. Juridica, 1997, nr 6, lk 305.
Siinkohal on ajaloo pikemast käsitlemisest loobutud. Eesti olukorrast annab hea ülevaate eespool viidatud Peeter Järvelaidi artikkel.
12
H. Ragnemalm. Administrative Justice in Sweden. Stockholm: Juristförlaget, 1991, lk 134 jj.