Eesti sotsiaalpoliitika defineerib puude kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millest tingituna inimene võib vajada kõrvalist abi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või eri tingimusi (Masso & Pedastsaar, 2006). Sellest tulenevalt on toimetuleku piirajateks: 1. liikumine 2. nägemine 3. kuulmine 4. kõne 5. intellekt 6. psüühika (Invainfo.ee) Gail Whiteford on kasutusele võtnud mõiste "tegevustest ilmajäetus occupational deprivation" (Whiteford, 2000). Tegevustest ilmajäetust on kirjeldanud ka tegevusterapeut Ann Allart Wilcock, kirjeldades tegevustega seonduvaid riskitegureid (Wilcock, 1998). Tegevustest ilmajäetus (occupational deprivation) on olukord, kus inimesel on pikaajaliselt takistatud vajalike ja/või tähenduslike tegevuste tegemine põhjustel, mis ei ole indiviidi kontrolli all (Whiteford, 2006: 222)