Õppimisteooriad
Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks
situatiivses õpiteoorias. Et Võgotski pühendas oma tähelepanu tunnetuse arengule, on tema vaateid
huvitav võrrelda Bruneri ja Piage' omadega.
Käsitlusvaldkond ja rakendamine:
See on kognitiivse (tunnetusliku) arengu põhiteooria. Suurem osa algsest tööst oli tehtud laste
keeleõppe uurimise kontekstis (Võgotski, 1962), vaatamata sellele, et hiljem rakendati selle
põhiideid laiemalt (vaata Wertsch, 1985).
Näide:
Võgotski (1978, lk 56) tõi näite näpuga näitamisest. Algselt tekib selline käitumine mõtestamata
krabamisliigutusest, kuid kuna inimesed reageerivad viipele, muutub see mõtestatud liigutuseks.
Konkreetsemalt öeldes tähendab näpuga näitamine persoonide vahelist sidet indiviidide vahel.
Põhimõtted:
1. Tunnetuslik areng on igas vanuses teatud määral piiratud.
2. Täielik tunnetuslik areng nõuab sotsiaalset suhtlemist.