kõik meeste- ja naisterahvad koos oma perekonnanimedega sisse kantud on(Must 2000: 54). Talupoegadel lubati nimesid vabalt valida, võtta ei võinud vaid tuntud saksa suguvõsade ega ropukõlalisi nimesid. Järelevalve pandi mõisavalistusele(Kairit Henno 2003: 33). O.W. Masing püüdis oma "Maa-Rahwa Näddala- Lehes" õpetust jagada, milliseid nimesid talupojad peaksid valima. Nii kirjutas ta 20.detsembril 1829 ilminud sõnumis: "Ei taha see kogunisti sünnis olla, et kaks kolm wenda igaüks enesele ise nime võtavad, nõnda kui mõned on hakkamas, et vanem wend ennast Kuuseks, teine Mihkelsoniks ja kolmas Storchiks nimetab. See ei lähe kogunisti korda, sest et sest aegamööda segadust tuleb. Kõik kolm on ühe isa lapsed ja peab neil kõigil selle pärast üks ja seesama liignimi olema, mis nende suguseltsile igaveseks päriseks jääb... ...Neid Mihkel-, Peeter-, Karel- ja Johansonisid
annaabi.ee 
