Kirjanduse lõpueksam 2011
koostatud valimik ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Olematus võiks ju ka olemata olla". 1965.
aastal pani Alliksaar kokku oma luulekogu ,,Tuul käib tantsimas sarapikusaludes", kuid see
jäid vaid käsikirjaks, ent sellest peamiselt sellest koosneb Alliksaare loomingu läbilõikekogu
,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984).
Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste
harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored
kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt.
Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi:
klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst
eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad),
improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust
periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker