Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Temast saab
ironiseerija, skeptik, kes on kõiges, k.a iseendas pettunud. Irooniliselt kujutab ta ka saksa
filosoofilist kultuuri, mis oli romantilise kultuuri üks koostisosasid. Vene filosoofia oli liiga
illusoorne, ideaalne. T naerab välja filosoofilisi ringe Moskva ülikooli juures. Filosoofilised
ringid röövisid iseseisvuse. Nendes ringides austati Schellingit, kes käsitles maailma vaimu
arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma
vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas.
Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas
objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast
parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See
teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see