Tõde ja Õigus II Terve tekst
keeva vee patta ei pista. See on tähtjas. Mõistad? Puhtad vahekorrad, need on tähtsad. Ei pea
kunagi inimest vahetama jumalaga ega jumalat inimesega, neil kahel on teineteisega ainult
niipalju ühist, et ükskõik, kumb kumma on loonud, aga lõpuks tapab loodu looja, sest kui on
jumal, näituseks, loonud inimese, siis tapab viimane inimene jumala. Mõistad? Filosoofiliselt
muidugi! Sest kui kustub inimese ettekujutus, siis pole ka enam ruumi jumalal, olgu maailm --
Weltall -- nii avar kui tahes."
,,Tähendab, kui pole inimest, siis pole ka maailma, mis?" küsis Koovi.
,,Kuis nii?!" karjus Miilinõmm vastu, sest just niisugused totrad küsimused, nagu tema neid
nimetas, tegidki alati kõne kõvaks, hääle valjuks ja tooni ägedaks, nii et süüdi polnudki
tõepoolest ei Marks ega Nietzsche, vaid Koovi oma küsimustega. Marks ja Nietzsche olid siin
ehk ainult niipalju põhjuseks, et neist rääkima hakates võisid sattuda mitte ainult kanadele ja