Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
Taani rüütel Odvard von Lode saatis Taani kuningat Canute VI tema ristikäigul paganliku
Eesti vastu aastal 1197 ning vastutasuks oma teenetele Taani kuningakoja ees omistati talle
suured maa-alad Põhja-Eestis. Tõenäoliselt sai Odvard von Lode ka Vihula piirkonna alade
omanikuks ja asutas seal mõisa 12. sajandi lõpus, seega Vihula mõisa ajalugu võib alata juba
300 aastat enne esimest kirjalikku mainimist 1501. aastal.
1531. aastal said Vihula omanikeks perekond Wekebrod. 1605. aastal pärandas Ewert
Wekebrod Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga.
Helffreichide pere, Saksamaalt pärit Württembergide järeltulijad, olid mõisaomanikud rohkem
kui kaks sajandit.
1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle
ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub.
Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18
annaabi.ee 
