Richard Wagneri referaat
Dresdenis käis Richard nii hüütud
"Ristukoolis". Siit ei olnud suurest iluhelide sünnitajast veel märkigi. Suure
vaevaga jõudis ta õppimises edasi.
1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagneril läks õnneks
Leipzigi ülikooli õpilaseks heita. Alles siis hakkas tema sisemine sund iluhelide
loomist igatsema ja Wagner võttis muude õppimiste kõrval õige suure hoolega
iseäranis komponeerimise õpetust. Tema juhendajaks oli Tooma kiriku kantor
Theodor Weinlig. Ilmusid esimesed kompositsioonid, avamängud B-duur (1830);
d-moll (1831); C-duur (1832); C-duur sümfoonia (1832); klaverisonaat B-duur
(1831) jt.
Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas
teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur
teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed.
Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija,
näitleja, laulja, luuletaja