J.S.Bach
1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli
eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks
orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid
tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist.
Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris,
kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused
Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi
väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam
oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal
marginaalne.[42]
Orkestrimuusika
Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema
käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. Köthenis aitas ilmaliku
instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus
kunstmuusikat tauninud kalvinism. Peamised zanrid, milles Bach
orkestriteoseid kirjutas, olid kontsert ja süit. Neist esimeses jäljendas ta
annaabi.ee 
