EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat.
1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa
linguam Esthonicam”.
1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli
ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos.
Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/
kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle
wegki awwitada? ’Miks näitad sa end kui vägev sõjamees, kel on araks löönud süda, ja
kui vägilane, kel ei ole väge aidata?’
III Vana kirjaviisi aeg 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. 18. sajandil
kujuneb välja kiriklik raamatukeel. 19. sajandi esimesel poolel lisandub ilmalikku
lugemisvara. Valitseb herderlik emakeeleideoloogia – keel on rahva unikaalse vaimu
avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19. sajandi esimesel poolel tehakse