Ooperist 19. sajandil
Weberi järgmised ooperid on juba küpsemad: "Abu Hassan" (ühevaatuslik, araabia muinasjutu temaatikal, 1811),
"Silvana" (romantiline ooper, 1812), 1813-1816. aastani juhatas ta Prahas ooperiteatrit. Selle perioodiga algaski Weberi loominguline
küpsus.
1817. a. algul sõitis Weber Dresdeni, kus põhiliselt kulges ta elu kuni surmani. Need aastad olid saksa patriotismi
tõusuaastad ja Webergi lõi üldises võitluses agaralt kaasa. Just Dresdenis asus Weber innukalt võitlusesse välismaise ooperi privileegide
vastu. Dresdeni perioodi kuuluvad kõik ta parimad ooperid ja ka muud teosed (rida sonaate klaverile ja teistele instrumentidele, kontsertpala
f-moll klaverile orkestriga, 1819.a., kuulus kontsertvalss "Kutse tantsule" jt.). Viimase perioodi kolm parimat ooperit olid:
"Nõidkütt" (esietendus 1821.a. Berliinis)