Väike kirjand Lihula linnast
Arvatavasti toimus see millalgi
1240. aastatel. 1241. aastal on Lihulas tegutsenud juba preester. Keskaegset
Elisabethi kirikut mainitakse esimest korda 1298. aastal, mil Ordu selle maha
põletab. Keskaegne kirik paiknes praegusest kirikust veidi loode pool ning oli ida-
lääne suunaline. 1874. aastaks oli vana kirik aga nii halvas seisukorras, et see
lammutati. Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal.
Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi
kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud
frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga
puuduvad.
Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt
kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel.
Lihula piiskopilinnus
1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve