"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine
Oluline muutus tööprotsessis: kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi,
ilma kokkupuudet teistega.
Fordism võeti kasutusele USA-s enne I maailmasõda, Euroopas ja NLiidus veidi hiljem. Rahulolu
ei saavutata tööga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa
allalöömine. Praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi.
Kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Taylor lootis, et on suurem rahulolu. 1912
Watertowni Arsenalis streik, mille peale teaduslik mänedzment lõpetati.
# Populaarkultuuris oluline teema. Charlie Chaplin ,,Moodsad ajad" (1936). Karel Capeki
"Rossum's Universal Robots" (1921) ,,roboti" sõna, alguses pidi olema "labor". (Tegelikult mõtles
välja Josef, Kareli vend).
Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit,
aga tööjõu liikuvus oli suur (50 000 inimest aastas). Pidi kuidagi mud moodi kontrollima: