Eesti XX sajandi algul
Dokumendid reguleerisid baltisakslaste lahkumist
kodakondsusest. Loodi Eesti ja Saksa vaheline valitsus, kus kokkulepiti, et tegeletakse
nende vara mahamüümisega ja antakse raha üle omanikele. Paljud lahkusid
vastutahtmist. Tulevik oli ebamäärane ja tume ning seetõttu baltisakslased otsustasid
lahkuda. Eestist lahkus 13 000 baltisakslast. Mahajäänud pidid taotlema eriloa
elamiseks ja hiljem ise lahkusid. Lahkujad paigutati endise Poola riigi territooriumile
ehk Warhelandi. Kokku Baltikumist viidi välja 60 000 baltisakslast. Samuti põgenesid
nendega teenijad, kasvatajad, kokad, kes ei suutnud end lahti rebida baltisakslastest.
Eesti ja N. Liidu suhted baaside ajastul - Talvesõda, uued nõudmised, 15.05.40
leping: Omavaheline suhtlus oli korrektne, mõlemad üritasid vältida omavahelisi
tülisi ja kui midagi juhtus siis üritati koheselt lahendada. Kohalikul tasandil esines
tülisi- punaväelased käitusid ülbelt ja üleolevalt