A.dumas Kolm musketäri terve raamat
mind, mu kaunis jumal-datu, eks ole, te armastate mind?»
«Muidugi.»
«Kas te siis andestate mulle, kui ma armujoovastuses käitusin teie suhtes
karistusväärselt?»
401
«Võib-olla.»
D'Artagnan püüdis oma kõige õrnema naeratusega lähendada huuli mileedi huultele,
kuid see põikas kõrvale.
«Kuid ülestunnistus,» päris ta kahvatudes, «milline on see ülestunnistus?»
«Möödunud neljapäeval määrasite te kohtamise de WardesMle samas toas, eks ole?»
«Mina -- ei! Seda ei olnud,» vastas mileedi nii kindla hääle ja nii külmaverelise
näoga, et kui d'Artagnan poleks olnud selles nõnda kindel, oleks ta kahtlema löönud.
«Ärge valetage, mu kaunis ingel,» ütles d'Artagnan naeratades, «see on asjatu.»
«Kuidas nii? Rääkige ometi! Ma suren!»
«Oo, rahustuge, teie ei ole minu suhtes süüdi, ma andestasin teile juba.»
«Edasi, edasi!»
«De Wardes ei või millegi üle kiidelda.»
«Miks
annaabi.ee 
