Reformatsioon
L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja
põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa
riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja
põletada ta nagu ketser. Kuna kardeti ülestõusu, paluti tal hoopis oma vaadetest lahti
öelda. ,,Siin ma nüüd seisan ja teisiti ei või." L. kuulutati lindpriiks, läks kolmeks aastaks
pakku (ülikooli kaaslase juurde Wardburgi lossi). Selle ajaga tõlkis piibli saksa keelde
ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas
välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja-
Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka
aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati
lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab