Urie bronfenbrenner
Täpsemalt:
Hooldajatel soovitati lapse tegevusi mitte liiga palju suunata, vaid anda lapsele võimalus enda jaoks
asju avastada, kiita teda tema jõupingutuste eest ning vastata tema vastastikuse mõjutuse algatustele
(Riksen-Walraven, 1978, lk 113).11 tõlge 11
Vastupidi, laste emad nn. Stimuleerimisrühmast said töövihiku, mis rõhutas lapsele igat laadi
tajumiskogemuste rohke võimaldamise tähtsust, et näidata ja nimetada esemeid ja isikuid ning oma
lastega palju rääkida (Riksen-Walravnen. 1978, lk 112).
Kolmanda rühma eksperimentaalprogramm oli kombinatsioon esimese ja teise programmi
materjalidest. Lõpuks on saanud kokkusobitatud kontrollrühm mingi erilise kohtlemise osaliseks.
Järelvaatlus ja testimine, mis korraldati kodus kolm kuud hiljem, näitasid eelkõige, et juhenditel,
mis anti lapsevanematele eksperimendi esimesel päeval, oli olnud oluline mõju. Emade käitumine
erinevates kohtlemisrühmades erines mitte ainult tähendusrikkalt, vaid lausa silmatorkavalt