Tiit Lauk humanitaar
esitada siiski päris tõsidžässilik kava 209 . Oma kirjas V. Ojakäärule kirjeldab ta teisigi kasu-
tatud konspiratiivseid võimalusi. Nii kasutati hiljem nõukogude korra ajal meie pillimeestele
nii tuttavat valenimede taktikat, näiteks C. Basie “One o’clock Jump” autoriks märgiti mingi
suvaline prantsuse nimi, H. Carmichaeli “Stardust” autoriks rootsi nimi, osale ameerika
päritolu lauludele tehti uued saksakeelsed sõnad (s.t ka nimed), mõned saksa päritolu lood
(E. Waldteufeli “Uisutajad”) aga arranžeeris Speek svingstiilis (Ojakäär 2003: 292). Nagu
K. Laren meenutas, oskas Eugen Raudsepp laulda saksakeelseid tekste nii suure aktsendiga, et
need tundusid olevat ingliskeelsed! 210 Seega kasutas Speek edukalt jesuiitide ordu motot
“eesmärk pühitseb abinõu” džässi hüvanguks. Saal oli kõigil kontsertidel viimse kohani välja
müüdud, mis on parim õigustus sellisele meetodile.