Muusikaajalugu 20.saj
Sellega väljub ta esimest korda
funktsionaalharmoonia piiridest.
Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta
kirjutas seda väga kaua, väga suurele koosseisule (5 solisti, jutustaja, 4 koori, suur
sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja
Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku
Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest.
II Üleminekuperiood
Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka
järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi
suurvorme.
Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp
atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse
nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm
klaveripala".