Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
Zinzedorfi ja tema kaaslaste laulud ei piirdunud üksnes
vennastekogudustega vaid tungisid aja jooksul ka luterlikku üldkirikusse, saades selle
põhivaraks.42
Alates 1740. aastast liideti ka siinsetele luteri kiriku ametlikele lauluraamatutele eraldi
lisana sadakond hernhuutlikku laulu. Hernhuutlikke laule anti aga välja ka eraldi kogumikena.
Varasematest kogumikest on vähe säilinud, sest raamatud hävitati, kui liikumine oli keelatud
(1743-1760ndad). J. Marraschi ,,Waimolikkud laulud" (1794) sisaldab 160 laulu põhjaeesti
keeles. Lõunaeestikeelsete kogumike ,,Monne wastse Waimolikko Laulo" (1802) ja
,,Koggodusse Kori Laulo nink Litania" (1810) koostamisega olid seotud H. A. Erxeben, J. C.
Quandt noorem ja A. Raudiall.43 Enamasti seisned eestikeelsete lauluraamatute koostamine
saksa keelsete laulude ümber tõlkimisest. Lauluraamatud trükiti Saksmaal, kus need siinsele
rahvale edasilevitamiseks saadeti.44
Ühistegevus