vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad. Kontrastina rohelusse uppuvale ja võimsate erosioonivormidega läbistatud Kauai saarele koos ammu kustunud Waialeale vulkaaniga on Suursaarel ülekaalus tegutsevad või geoloogilises lähiminevikus vaikinud vulkaanid. Nende nõlvadelt laskunud arvukad, taimestikuga katmata tumedates toonides, tardunud basaltsed laavavoolud annavad suurele osale saarest sünge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi. Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte põlisasukad ära juba oma legendides. Maa ja taeva abielust
põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja
Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune.[14] Kolmas saar Oahu on kõige suurema rahvaarvuga saar arhipellaagis. Saarel asub osariigi pealinn Honolulu. Saare ida- ja lääneküljes asuvad loode-kagu suunalised mäeahelikud Koolau ja Waianae. Saar on tuntud ka Pearl Harbori, USA mereväebaasi poolest.[17] Kauai saar on geoloogiliselt kõige vanem Hawaii suurtest saartest. Saare kõrgeim koht on Kawaikini mägi 1598 m. Kõrguselt teine mägi Waialeale asub peaaegu saare keskmes, selle kõrgus on 1569 m. Tegemist on maailma ühe märjema kohaga, kus keskmine aastane sademete hulk on 1170 cm. Rohke sademete hulk on erodeerinud mäeküljele sügavad orud ja selle tulemusena on tekkinud ka mitmeid koski. Saarel asub ka Vaikse Ookeani Suureks Kanjoniks nimetatud Waimea kanjon, mis on 914 m sügavune.[9] Suuruselt viies saar saarestikus on Molokai, mida on nimetatud ka kui „sõbralik saar“.
miljoneid veepiisakesi. Sademete hulk muutub nii maakohiti kui ka ajas Sademeid ei tule ühepalju kogu maailmas, mingis riigis või isegi ühes linnas. Nt USA Georgia osariigis võib Atlantas suvise äikese ajal ühele tänavale sadada 25 või enamgi millimeetrit vihma, aga samal ajal ei tule paari kilomeetri kaugusel tilkagi. Georgias sajab aga kuus rohkem vihma kui Las Vegases Nevada osariigis kogu aasta jooksul. Aasta keskmise sademehulga rekord (11 400 mm/a) kuulub Hawaiis asuvale Mt. Waialeale. Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50 mm päevas. Võrrelge seda Tsiilis asuva Arica'ga, kus ei sadanud vihma 14 aastat. Veevaru jääs ja lumes: liustikesse, jää- ja lumelademetesse talletunud külmunud vesi Maakera jääkilbid Ka pikaks ajaks jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi on osa Maa veeringest. Suurem osa (umbes 90%) maakeral olevast jääst on Antarktikas ning 10% Gröönimaa jääkilbis
annaabi.ee 
