Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avald...
edasijõudmine seetõttu kaunis vaevaline. Kui siis Tilleorus loomade puhkamiseks peatus tehakse, ühendab vaataja oma oru-muljes esteetilise ja rahvapärimusliku impulsi järgmisel moel. 250 Kadri Tüür, Timo Maran Ma astusin wankrist wälja kenad orgu waatama, mis oma ilu läbi igaühte imetselema paneb. Mõlembilpool kõrged äkilised mäekaldad litsuwad endi wahele ojakese, kes kui hõbelint oru rüpes hiilgab. Kõik tuletas mul- le kange Kalewipoea naljakad, antsakad teud meelde. Ka siin oli ta wana wägew käinud ja kehahäda kergitamas mälestuseks järwe, oja ja oru ilmutanud. (Maa-rahwa… 1860: 38) Kas nüüd see kirjeldus mõne toonase kalendrilugeja Tilleorgu vaata- ma sõitma ahvatles, ei ole kindel, kuid meeldejääva lugemiselamuse saab siit ometi – nii toona kui tänapäevalgi.
annaabi.ee 
