aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele. Juba järgmise aastal maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100päevasele valitsemisperioodile järgnes aga suur kaotus Waterloo lahingus.
hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Kuningaks Fernando VII. Katoliku kirik kuulutati rahvuslikuks religiooniks. Ühelt poolt pr ülemvõim, teisalt hispaania vastupanu. Napoleon ei suutnud saavutada hispaania üle lõplikku kontrolli. Prmle muutus sõjategevus liiga väsitavaks sõdis mitmel rindel. 1813. a sõlmis napoleon Fernando VII-ga lepingu, millga Fernando sai uuesti võimule. 1808-1809 Viies koalitsioon (SB ja Austria). Austria sai jälle lüüa Wagrami lahingus. 1812 a sõjaretk Venemaale (Rein Helme. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn 1990) pärast napoleoni kaotust venemaal moodustati: 1813 Kuues koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania ja Portugal) napoleon saadeti peale 1813 a Lepzigi lahingut eksiili. Troonile sai Louis XVIII. 20. märts 1815 marssis Napoleon pariisi ja sai uuesti keisriks 100 päevaks ,,Vive l'emereur" 1815 Seitsmes koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania, Austria) 18
annaabi.ee 
