Ooperist 19. sajandil
Bayreuthis (Põhja-Bayeris),
kuhu Wagner 1872.a elama asus,
ehitati spetsiaalne teater
Wagneri teoste ettekandmiseks. See oli ebatavaline ooperiteater: amfiteatritaoline vaatajate saal mahutas 2000
inimest, lava oli suur, orkestriruum varjatud vaatajate pilkude eest. Esimene "Nibelungide sõrmuse" etendus Bayreuthis toimus 1876.a.
(hiljem hakati korraldama järjekindlalt nn. "Wagneripidustusi", millede kavadesse lülitati ka Wagneri teisi teoseid).
Sellel ajal oli Wagnerist-revolutsionäärist saanud juba reaktsionäär ja ka saksa marurahvusluse esindaja. Wagneri
ideeline ummik peegeldus ta viimases ooperis "Parsifal", milles ta jõudis äärmuseni. Helilooja ise nimetas seda "pidulikuks
lavamüsteeriumiks" ja teatraalne tegevus vaheldus kirikliku sümboolikaga. Wagner on jõudnud seisukohani, et muusika on kristlikule usule