Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1. Kaitsealade külastusseire alused
1.1 Külastusseire arendamine maailmas
Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike
rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960-
ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja
Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias.
Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja
J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational
carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades
sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi.
1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute läbiviimine
ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel
ning külastatavuse hindamisel. 1987. aastal ilmus esimene rekreatsiooniökoloogia
annaabi.ee 
