Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte
kirjeldab looduslikku mängu erinevate liikidevaheliste suhete otsimise ja uurimisena. Pärast
mainitud mängu võivad suhted kinnistuda ehk ritualiseeruda, muutudes instinktiks.
Hoffmeyeri näide taolisest järgnevusest hõlmab sipelgaliike, kes on evolutsiooni käigus
sattunud tugevasse sõltuvussuhtesse seentega, mida nad aitavad kasvatada. Nüüdseks sõltuvad
neist mõned liigid seentest nii palju, et ei saaks ilma nendeta elada.
Evolutsiooni biosemiootiline tuum
Hoffmeyer seletab Conrad Waddingtoni epigeneetilise maastiku abil, et evolutsiooni piisavaks
seletamiseks ei kõlba vaid looduslik valik. Waddingtoni maastik illustreerib geneetilist
eelsoodumust, millele on seatud veerema kuul. Lisaks geneetikale mõjutab kuuli trajektoori
ka valiskeskkond. Seega ei pruugi loodusliku valiku tulemusel saadud eeliseid andvad geenid
üldsegi avalduda.
Lisaks mainib autor omailma ja semiootilise niši vahelist vägagi olulist seost. Kui organism
annaabi.ee 
