VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Kastsei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab noormehe vastutasuks oma sule.Seejärel kohtab tsareevits kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kastsei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kastsei elu on tegelikult peidus erilise võlumuna sees ning , et kuisee katki teha siis Kastsei sureb. Tsareevits teebki, nagu öeldud, mispeale kuri Kastsei sureb ning kaunis tsaaritarid saavad nõidusest vabaks. Lugu on üsna naiivne, nagu muinasjutud ikka , kuid selle värvikad karakterid inspireerinud mitte ainult Stravinskit, vaid ka kuulsat ballettmeistrit Mihhail Fokinit ning kunstnikke Alexandre Benois'd ja L. Baksti. Balleti lavastus valmis üsna kiiresti ja selle esietendus Pariisi Ooperis
annaabi.ee 
