Algirdase surmale järgnes kodusõda Algirdase vanema poja Jogaila ja Kestutise poja vahel. Jogaila ei sallinud ka võimu jagamist Kestutisega. Sõlmis ka Orduga Kestutise selja taga lepinguid. Kestutis saades teada, Jogaila reetlikkusest hõivas Vilniuse ja saatis Jogaila välja venemaale. Küll aga Jogaila ei andnud järgi ja korraldas uue paleepöörde. Kestutise poeg Vytautas põgenes aga Ordu juurde. Ordu huvitatud Leedu nõrgestamisest asus toetama Vytautast. Saksa Ordu kuulutas koos Vytautasega sõja Leedule ning vallutas suure osa Leedu põlismaadest. Küll aga sai Jogaila Vytautasega kokkuleppele ning lubas tagastada talle põlised Leedu maad jäädes ise ida osale. Vytautas põletaski 3 ristirüütlite kindlust ning naases valitsejana kodumaale. 14. saj lõpul oluline pöördepunkt Leedu ajaloos. Personaalunioon Poolaga, Leedu ristiusustamine ja Jogaila kroonimine Poola kuningaks. Läbirääkimised magnaatide (suurmõisnikud) ja Jogaila vahel
Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks. Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil. Asutati Vilniuse piiskopkond ja kohustati kõiki leedulasi end ristida laskma. 1401-1404 alustas tööd Leedu Kolleegium, mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. Vytautas Suur (1392-1430) - Leedu suurvürst 1392-1430, Kestutise poeg. 1392.
annaabi.ee 
