Eesti keskaeg
Liivimaalt
veeti välja vilja: rukis, kaer ja oder.
Liivimaa rahanduse (mündinduse) põhijooned- Lääne-Euroopa maaisandate üheks
õiguseks oli mündiõigus - õigus kehtestada vääring, mündialus (kirjutada ette
müntide kaal ja hõbesisaldus), mündipilt ning saada rahalöömisest tulu. See õigus
läänistati edasi oma vasallidele. Liivimaal 12. sajandi lõpul oma raha veel ei löödud ja
siin puudus mündiõiguslik institutsioon. Rahana tarvitati Saksamaa, Inglismaa ja
Vysby vermitud münte. Olukord muutus 13. sajandil kui mündiõigus oli Liivimaal
kõigil maaisandatel. Taani kuningas andis mündiõiguse Riia ja Tartu piiskopile. Saksa
ordu sai mündiõiguse keiser Friedrichilt 1226. aastal. Ühelgi Liivimaa linnal pole
mündiõigust kunagi olnud. Küll kasutasid linnad müntimisõigust. Esimesed mündid
lasi Liivimaal vernida Riia piiskop Albert. Taani kuningas Valdemar II veeris raha
Eestis juba 1219. aastal
annaabi.ee 
