KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
Täiskasvanud vutid ei talu pidamistingimuste järske muutusi. Munemist
alustanud vuttide ümberpaigutamine, ruumi t° järsk muutus, vali müra, sööda
koostise järsk muutumine võivad munemise päevapealt lõpetada. Noored vutid
55
KALAKASVATUSE ERIALA
on kohanemisvõimelisemad. Vutte saab küll kasvatada ka kesistes
pidamistingimustes, kuid maksimaalset toodangut saab neilt ainult optimaalsetes
tingimustes. Eesti vutifarmide kogemused on näidanud, et
vutitibude kasvatamisel on oluline isegi valgustuse värvus ja allapanukihi
paksus, rääkimata siis t°, vaikusest või sööda koostisest.
2.2.2. Eesti vutitõu iseloomustus
Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on
kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas oonükspruun,
tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt
väljenduv alates 3
annaabi.ee 
