Käsitöölised ja nende elu.
a) Materjalid
· pt 18 lk 86 - 89
· TV pt 18, ü 2, 3
b) Ülevaade
· Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala,
seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli
sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks
kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed,
habemeajajad).
· Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna
siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas
liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest,
korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti
juhendas meister.
· Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus
erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks
õpiajale järgnesid veel selli rännuaastad, et end mõne meistri juures
täiendada. Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ja