Etenduse "Misantroop" põhjalik analüüs
Ago Soots, kes mängis Oronte'i ja Clitandre'i, avaldas küll muljet, kuid ta mõjus
rõhutatult kunstlikult. Ma üleüldse ei salli vähimatki ülemängimist. ,,Misantroop" oli
aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja
intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest
armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide
lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid
asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks
Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske
jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii
ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab.
Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida