Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
64
Parim on soovitus, et sokli viimase rea kivid raiutakse kaldu. Seda lahendust uuritud
elamute juures aga ei esinenud.
Uuritud hoonete vundamendid olid valdavalt kas paekividest (Põhja-Eesti) või maakividest
ja tellistest (Lõuna-Eesti). Tartus esines ka puitparvedele rajatud hooneid. Kolme elamu
keldris teostatud surfimise tulemusena võib väita, et esines nii taldmikuta kui ka
taldmikuga vundamendilahendusi. Viimane oli kasutusel peamiselt nõrgemate
aluspinnaste korral.
Keldripõranda lahendus sõltub keldri kasutusaktiivsusest ning see võis olla tavaline
muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand, vt. Joonis 2.44.
Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948).
2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk
Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud
agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi.