Goethe Weimaris ("Goethe in Weimar" tõlge)
iseasi.” Ent need artistlikud pingutused polnud asjata. Nad rajasid vundamendid uuele kunsti
mõistmisele. Itaalias kirjutas Goethe draamad “Egmont” ja “Torquato Tasso”, jätkas töötamist
“Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema
eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena.
Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli
väikeametniku tütar ning tegeles kunstlillede tootmisega. Nende suhte üle hakkas Weimaris levima
aga lõputu klatš, et Goethe elas madalamast auastmest “Mamsell Vulpiusega” vabaabielus.
Liberaalset Goethet aga sellised jutud ei kõigutanud, tema jaoks oli see lihtsalt abielu ilma
tseremooniata. Christiane oli samuti emaks tema pojale Augustile, ainuke viiest lapsest, kes ellu jäi.
Aastal 1806 abiellus Goethe Christianega.