"vulkaaniveekogude" - 1 õppematerjal

Konspekt Botaanika raamatust

Paljud taimed, eriti vetikad, on võimelised süsinikku erinevatest ühenditest kasutama. Selle tagajärjel võivad kaldavööndi taimede lehed ja varred kattuda lubjakihiga, veemassi võivad tekkida lubjakristallid, millest osa järvekriidina põhja settib, osa lahustub põhjaveelähedastes kihtides. Reaktsioon. Vesikeskkonda iseloomustab muutlik reaktsioon. Tavalistes veekogudes kõigub pH 3,2 - 8,8 piires, kuid kesksuvel, kui fotosüntees on intensiivne, võib see tõusta 10-ni. Vulkaaniveekogude hulgas on selliseid, kus vee pH on 1-5 või 2-3. Neutraalse vee pH on 6,5 kuni 7. Happeline vesi on sellest madalama pH-ga. Leeliseline vesi on sellest kõrgema pH-ga. Vee pH sõltub süsinikühendite koosseisust vees. Samuti sõltub vee pH-st vee isepuhastusvõime ­ madala pH-ga veed on väikese isepuhastusvõimega. Vee pH reguleerijaks parasvöötmes on veel turbasammal ja happelised ning leeliselised kivimid. Veetaimede ökoloogilised rühmad