PORTUGAL
jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2]
Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar
Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja
platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod
jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902
meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2]
Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma
algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3]
21
Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid
asuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekust
maismaale.[4]
Portugal asub väga seismoaktiivses alas
annaabi.ee 
