Paiknevad valdavalt mandrite lähedal. 3b- vulkaanilised saared/mäed.tekkinud nn kuumapunkti piirkonnas. 4. ookeanite keskmäestike vöönd.Pikkus üle 70 000 km KUUMPUNKT vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamisekolle.kuumpunkt ei allu laamade liikumisele. VULKANISM Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset
Laamade põrkumine (Ookeani laama sukeldub mandi laama alla, mandri laama serv pressitakse tugeva surve mõjul kõrgeteks mäeahelikuks. Näiteks Lõuna-Ameerika laama. Põrkumisest Mandriline laama Ookeani laama tekivad süvik, kurdmäestik, pursked ja maavärinad. Mandriline põrkumine tekivad kõrged mäeahelikud ja tugevad maavärinad. Näiteks Euraasia laam. Ookeani laamade põrkumine (laam sukeldub teise laama alla, tõusevad magmavoolud, mis kasvatavad vulkaanikuhikud. Tekivad süvik, vulkaanilised saared, pusked ja maavärinad. Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta. Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit).
Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfis. 2-mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand. laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB! Ei allu laamade liikumisele) 4-ook. keskmäestike vöönd, mille ulatus on üle 7000 km VULKANISM KILPVULK. *Magma on aluseline ja vedel, tekivad suure pindalaga lamedale vulkaanikuhikud.isl ook.põhjale, mida me tavaliselt ei näe. KUHIK E KIHTVULK. *Magma on happeline ja paks, tekkivad kõrged koonuse kuj. vulkaanikuhikud. (väga võimsad vulk.pursk. võivad tekitada nn mikrojääaja) MAAVÄRINAD *Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest 95% maavärinatest on tektoonilised (tektoonika- laamade liikumine) *Lisaks tektoonilistele võivad tekkida plahvatused. Kaevanduse sissevarisemisel tekitatud maavärinad (väikesed)
annaabi.ee 
