Lapimaa
aegkonnast, mis on levinud sinna kurrutuse tagajärjel, nende vanus on 1900-2500 miljont
aastat. Kivimiks graniit. Kogu antud rajooni nimetatakse aluskorra järgi Arhaikumi
provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Ülejäänud Lapimaa osasl, mis jääb Soome ja Rootsi alla, paljanduvad Proteosoikumi eooni
hilis Paleoproteosoikumi ja varajases Mesoproteosoikumi aegkonnas moodustunud aluskorra
kivimid. 1750-1900 miljonit aastat tagasi formeerunud erinevad vulkaaniidsed, kristallsed,
moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad, 1500-1650 miljonit aastat tagasi
formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord,
mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja
tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode
gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009)