“Nagu öeldakse, Kihnus on nõukogude kord kergel kujul. Säärane meretagune asi, ikka pidasid oma jõule ja ... loominguga mul samamoodi, miski ei ole mind selle juures häirinud.” Esimene töökoht pärast ülikooli oli rahvakunstimeistrite koondis Uku ning siis käis ta väga palju Kihnus ja Ruhnus. “See on mulle armas, tegelik elu. Ma ei peagi linnas vastu, siin on nende elementidega nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid. Kõige suurem süüdlane on see inimene, kes leiutas veekemmergu. Praegu jookseb solk pilvelõhkujast ka mere poole... Minu vanaisa oli maru mees, siitsamast talust
pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-,
annaabi.ee 
